Sobivat koridori otsiti ulatuslikul 5400 km² alal, mis hõlmab Liivi ja Pärnu lahte ning maismaal Häädemeeste, Tori, Kihnu ja Saarde valdu ning Pärnu linna. Trassile leiti parim võimalik teekond mõjude hindamise tulemusel ning koostöös valdade ja kogukondadega. Planeeringu projektijuhi Anne Martini sõnul on planeerimise eesmärk alati leida selline variant, mil on ümbritsevale väikseimad mõjud. „Otsus sünnib keskkonna, sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste mõjude analüüsimisel,“ selgitas ta. Energiataristu rajamised on suurprojektid, mis toovad pea alati kaasa vastuolulist suhtumist. „Mõistame kõik, et arengute jaoks on elektriühendusi vaja, ent selleks on vaja liine. Meie töö on siin leida tasakaalustatud lahendus, mis arvestab nii riigi arendusvajaduste kui kohalike huvidega,“ kinnistas Martin.
Kavandatud ühendus algab Liivi lahelt merekaablitena ning jõuab rannikule Häädemeestel Jaagupi külas, kust jätkub maakaablina Arumetsa alajaamani. Rannikule on kavandatud õhuliini asemel maakaabel, arvestades tihedat inimasustust ja looduskaitselisi vajadusi.
Arumetsast alates läheb ühendus edasi kahe 330 kV õhuliinina läbi Häädemeeste ja Saarde valla uue Kärsuveski alajaamani. Täpsemalt näeb trassi kulgemist planeeringu videost ja kaardirakendusest.
Planeeringulahendus ja mõjude hindamise aruanne on avalikul väljapanekul 19. juunist 26. juulini, mil kõigil on võimalik planeeringule veel kaasa rääkida. Laekunud tagasiside põhjal vaadatakse planeeringulahendus üle ning vajadusel seda täiendatakse enne kehtestamist 2026. aasta lõpus. Lisainfo: www.liivielekter.ee
Valitsus algatas riigi eriplaneeringu 2022. aastal tulenevalt Enefit OÜ soovist rajada Liivi lahele kuni 1000 MW meretuulepark. Riigi eriplaneeringu eesmärk on kavandada tuulepargist ühendus, mille kaudu saab meretuulest toodetud elektri transportida maismaa põhivõrku, kust see jõuab tarbijani.
Geili Heinmaa
nõunik
Avalike suhete osakond
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
