Elutähtsad teenused

Elutähtsad teenused on need teenused, mille katkestus võib ohustada inimeste elu, tervist või ühiskonna toimimist laiemalt. Need teenused peavad toimima ka kriisiolukorras, näiteks suure elektrikatkestuse, tormi või muu hädaolukorra ajal.

Kohaliku omavalitsuse üksus vastutab oma haldusterritooriumil kolme elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise eest. See tähendab, et KOV peab planeerima, korraldama ja tagama nende teenuste toimimise ka kriisiolukorras, näiteks elektrikatkestuse, tormi või muude hädaolukordade ajal.

KOVi vastutusel on järgmised elutähtsad teenused:

  • Kaugküttega varustamine – tagada soojusvarustus kaugküttega ühendatud hoonetele.
  • Kohalike teede sõidetavus – hoida valla teed läbitavad igal ajal, sh talvine libedustõrje ja lumekoristus.
  • Vee- ja kanalisatsiooniteenus – korraldada puhta joogivee varustamine ja reovee ärajuhtimine.

Need teenused on osa riiklikust elutähtsate teenuste süsteemist ning nende toimimine mõjutab otseselt elanike igapäevaelu ja turvalisust. Seetõttu peab vald hindama nendega seotud riske, koostama toimepidevuskavad ja tegema koostööd teenuseosutajatega.

Saarde valla korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevusenõuded on vastu võetud 18.06.2025.

Saarde Vallavalitsus on hädaolukorra seaduse alusel määranud 14.01.2026 Saarde valla haldusterritooriumil elutähtsa teenuse osutajaks OÜ Saarde Kommunaal.

Elutähtsad teenused:

  • veega varustamine ja kanalisatsiooniteenuse osutamine

  • kohalike teede sõidetavuse tagamine

Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus on Saarde Vallavalitsus. Teenuse katkestuse või häire korral pöörduda OÜ Saarde Kommunaali poole. 

Alates 18. oktoobrist 2024 on Eestis määratletud 22 elutähtsat teenust, mille kättesaadavus peab olema tagatud ka kriisiolukorras

  • tervishoiuteenuste toimimine (perearstikeskused);
  • ravimitega varustamine;
  • avalik-õigusliku meediateenuse toimimine;
  • avalik-õigusliku meediateenuse osutamiseks vajaliku ringhäälinguvõrgu teenuse toimimise tagamine;
  • lennuväljade toimimine;
  • toiduga varustamine;
  • avaliku raudtee toimimine;
  • sadamate toimimine;
  • aeronavigatsiooniteenuse toimimine;
  • makseteenus;
  • sularaharinglus;
  • veega varustamine ja kanalisatsioon;
  • kaugküttega varustamine;
  • kohaliku tee sõidetavuse tagamine;
  • telefoniteenus;
  • mobiiltelefoniteenus;
  • andmesideteenus;
  • elektriga varustamine;
  • elektrooniline isikutuvastamine ja digitaalne allkirjastamine;
  • maagaasiga varustamine;
  • vedelkütusega varustamine;
  • riigitee sõidetavuse tagamine.

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus

Valitsus kiitis 29. mail 2025 heaks tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu. Uus seadus suurendab Eesti kriisivalmidust ühtse ja selge laia riigikaitse ja kriisikindluse õigusruumi loomisega. Riigikogu võttis eelnõu menetlusse 2. juunil 2025. aastal. Uus seadus aitab paremini valmistuda nii ulatuslikeks kui ka väiksemateks kriisideks. Tervikliku õigusruumi loomine suurendab rolliselgust ja loob selgemad ootused kriiside lahendajatele: Vabariigi Valitsusele, ametiasutustele, kohalikele omavalitsustele ja elutähtsate teenuste osutajatele.

Lisainfo ja kontakt

Mairi Lilleleht

Elanikkonnakaitse ja kogukonnatöö spetsialist

Nõmme 22, Kilingi-Nõmme (kabinet 25)

Nõmme 22, Kilingi-Nõmme (kabinet 25)

Viimati uuendatud 13.02.2026

open graph imagesearch block image

Kas sellest lehest oli abi?