Elukoha registreerimine ja vahetus

Kui isik kasutab alaliselt või peamiselt elamiseks mitut elukohta, võib ta rahvastikuregistrisse kandmiseks esitada kõik need aadressid, valides neist ühe õigusliku tähendusega ehk elukoha aadressiks. Teised elukohad kantakse isiku soovil rahvastikuregistrisse lisa-aadressidena.

Rahvastikuregistri seadus kohustab hoolitsema enda, oma alaealiste laste ja eestkostetavate elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris. Isik on kohustatud esitama oma andmed rahvastikuregistrisse peale uude elukohta kolimist, valede andmete leidmisel rahvastikuregistrist või elukoha andmete puudumisel registris.
Uue elukoha andmed tuleb rahvastikuregistrisse kandmiseks esitada 14 päeva jooksul. Selleks tuleb esitada elukohateade kohaliku omavalitsuse rahvastikuregistri ametnikule. Elukohateatel kinnitatakse allkirjaga esitatud elukoha andmete õigsust.

• Alates 29.02.2024 tehakse e-rahvastikuregistri portaalis esitatud elukohateadetele automaatsete kontrollide läbimisel elukohakanded ilma ametniku vahetu sekkumiseta.

Välisriiki elama asumisel teatab isik ühe kuu jooksul viimase Eesti elukoha järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele andmed oma välisriigi elukoha kohta.

Loe veel elukoha registreerimisest

Kui kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil püsivalt viibiva isiku elukoha aadress ei ole kantud rahvastikuregistrisse või isiku kinnitusel ei kasuta ta enam rahvastikuregistrisse kantud aadressijärgset elukohta, algatab kohaliku omavalitsuse üksus elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmise või muutmise asutuse või isiku esitatud teate alusel. Omavalitsuse territooriumil püsivalt viibivast inimesest võivad teatada näiteks sotsiaalhoolekande-, meditsiini-, pääste-, politsei- või muud asutused või isikud.

Kümne tööpäeva jooksul elukohateate saamisest alates kontrollib registripidaja avalduse vastavust kehtestatud nõuetele ning kannab elukoha aadressi rahvastikuregistrisse või keeldub elukoha aadressi kandmisest rahvastikuregistrisse.

Nõuded elukohateatele lisatavatele dokumentidele

Alaealise lapse elukoha registreerimisel teise hooldusõigusliku vanema nõusolek peab olema antud isiklikult teise vanema poolt kas:

• elukohateate paberavaldusel allkirjana;
• e-postiga saadetud avaldusele lisatud digitaalse allkirjana või digitaalselt allkirjastatud lisadokumendina;
• e-rahvastikuregistris kinnitus e-rahvastikuregistri keskkonnas või eraldi lisatav digitaalselt allkirjastatud nõusoleku dokument.

Ruumi omanikuna peavad nõusoleku andma kõik eluruumi kaasomanikud. Eluruumi omanik ei pea enda elukoha registreerimiseks teiste kaasomanike nõusolekut esitama. Omaniku nõusolek peab olema:

• elukohateate paberavaldusel allkirjana; 
• e-postiga saadetud avaldusele lisatud digitaalne allkiri;
• e-rahvastikuregistris kinnitus e-rahvastikuregistri keskkonnas või eraldi lisatav digitaalselt allkirjastatud nõusolek.

Eluruumi kasutamisõiguse aluseks oleva dokumendi (üürilepingu) koopia peab olema osapoolte allkirjadega. Digitaalselt allkirjastatud lepingu korral peab olema elukohateatele lisatud digiallkirjastatud lepingu konteiner koos osapoolte digiallkirjadega.

Elukohateate esitamisel paberil saab digitaalselt allkirjastatud üürilepingu edastada eelnevalt e-postiga aadressile info@saarde.ee.

Kaasomandis oleva eluruumi korral peab olema üürileping allkirjastatud kõigi omanike poolt või esitatud lisaks lepingu koopiale ka kaasomaniku lihtkirjalik volikiri või nõusolek lepingu sõlmimiseks.

Elukoha andmete muutmine ruumi omaniku nõudmisel

Kui inimese elukohaks on märgitud kellelegi teisele kuuluv ruum, mida tal ei ole õigust oma elukohana kasutada ning mida ta elukohana ei kasuta, on ruumi omanikul (koos-, kaas- või ühisomanikega) õigus esitada avaldus ruumi registreeritud isiku või isikute elukohaandmete muutmiseks.

Omanikul on võimalik temale kuuluvasse ruumi registreeritud isikute andmeid vaadata e-rahvastikuregistris või taotleda (nt kui ruumi omanik on juriidiline isik) ruumi elanike nimekirja väljastamist Vallavalitsuselt.

Omaniku õigustatud nõudmise esitamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:

• isiku elukohaks on märgitud omanikule kuuluv ruum;
• isikul ei ole õigust kasutada omaniku ruumi oma elukohana;
• isik ei kasuta omaniku ruumi elukohana.

Kõik tingimused peavad olema täidetud üheaegselt ja nende õigsust kinnitab ruumi omanik avaldusel oma allkirjaga. Ruumi omanikul ei ole õigust avaldust esitada, kui inimene elab talle kuuluvas ruumis või isikul on õigus ruumi oma elukohana kasutada.

Ruumi omaniku avaldusest teavitab vallavalitsus isikut 10 tööpäeva jooksul rahvastikuregistrisse kantud e-posti aadressil või registris märgitud elukoha aadressile saadetava kirjaga ja ka väljaandes Ametlikud Teadaanded, kui teavitamise kohustus ei ole täidetud muul moel. Omaniku taotlust ei rahuldata, kui isik ühe kuu jooksul taotluse kättetoimetamisest või väljaandes Ametlikud Teadeanded avaldamisest tõestab dokumentaalselt oma õigust kasutada ruumi oma elukohana või kui isiku ja omaniku vahel on pooleli üüri- või kohtuvaidlus ruumi kasutusõiguse üle.

Ruumi omaniku õigustatud nõudmise avalduse rahuldamisel lõpetatakse isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmete kehtivus. Kui isiku viibimiskoht on ööpäevaringne hoolekandeasutus, hoolduspere, vangla, kaitseväeteenistus, üliõpilaskodu või ühiselamu, Eesti riigi või tööandja poolt välislähetuses või välismaal õppimise eesmärgil on isikul või tema seaduslikul esindajal õigus taotleda isiku elukoha aadressi säilitamist rahvastikuregistri aktuaalsete andmete hulgas valla täpsusega.

Eestis elukoha rahvastikuregistrisse kandnud Euroopa Liidu kodaniku, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodaniku elukoha andmete muutmisel säilitatakse rahvastikuregistri aktuaalsete andmete hulgas tema elukoha aadress riigi täpsusega. Kui isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmeid ei ole kuue kuu jooksul pärast elukoha andmete muutmist muudetud, lõpetatakse tema elukoha andmete kehtivus rahvastikuregistris.

Lisainfo ja kontakt