Maakorralduse läbiviimisel lähtutakse maakorraldusseadusest avaneb uues vahekaardis tulenevatest maakorralduse nõuetest, mis tagavad kinnisasja otstarbeka kasutamise ja majandamise, kehtestatud planeeringu korral planeeringulahendusest, kinnisasja omaniku soovist ja õigustest ning avalikest huvidest.
Maa- ja Ruumiamet on loonud digitaalse katastrirakenduse MinuKataster avaneb uues vahekaardis, läbi mille tuleb kodanikul algatada soovitud maakorraldustoimingud. Kuna süsteem on küllaltki uus ja järjepanu tegeletakse selle arendamisega, tuleb lisaks katastrirakenduses toimingu algatamisele esitada taotlus ka Saarde vallavalitsusele, mille vormid on leitavad allpool.
Maakorraldustoimingutega seotud mõõdistustööd saab läbi viia üksnes litsentseeritud maamõõtja. Rohkem infot litsentsi omavate maamõõtjate ja nende tööpiirkondade kohta on võimalik leida MinuKatastri avaneb uues vahekaardis keskkonnast.
Katastriüksuse jagamine tähendab ühe katastriüksuse mitmeks iseseisvaks katastriüksuseks (reaalosaks) jagamist. Katastriüksuse jagamiseks:
-
pöördub maaomanik vallavalitsusse, et selgitada katastriüksuse jagamise võimalusi ehk kas on vaja koostada detailplaneering või ilmnevad muud kitsendavad asjaolud (krundi suuruse piirang vms);
-
katastriüksuse jagamise toimingu algatamiseks esitab maaomanik ise või maakorraldustööde tegevuslitsentsi omava maamõõtja abiga taotluse MinuKatastri süsteemi ning vastavasisulise avalduse koos asendiskeemiga ka Saarde Vallavalitsusele.
-
maaomaniku avaldusest peab selguma jagamise põhjendus;
-
kohalik omavalitsus määrab katastriüksustele sihtotstarbed ja aadressid ning kooskõlastab maakorraldustoimingu MinuKatastris;
-
kui toiming on MinuKatastris saanud kõik vajalikud kooskõlastused, väljastab katastripidaja maamõõtjale katastrimõõdistamise tingimused, mille alusel saab maamõõtja alustada katastrimõõdistamise töödega;
-
pärast katastrimõõdistamist esitab maamõõtja uute katastriüksuste moodustamiseks vajalikud materjalid MinuKatastrisse kande tegemiseks;
-
maakorraldustoimingud loetakse lõpetatuks, kui kinnisasi on registreeritud riigi maakatastris ning maakorraldusest tulenenud muudatused on kantud kinnistusraamatusse.
Katastriüksuste liitmine on mitmest naaberkatastriüksusest ühe katastriüksuse moodustamine. Katastriüksuste liitmiseks ehk uue katastriüksuse moodustamiseks:
-
pöördub maaomanik valda, et selgitada katastriüksuste liitmise võimalusi ehk kas on vaja koostada planeering või ilmnevad muud kitsendavad asjaolud (krundi suuruse piirang jne);
-
katastriüksuse liitmise toimingu algatamiseks esitab maaomanik ise või maakorraldustööde tegevuslitsentsi omava maamõõtja abiga taotluse MinuKatastri süsteemi ning vastavasisulise avalduse koos asendiskeemiga ka Saarde vallale;
-
maaomaniku avaldusest avaneb uues vahekaardis peab selguma liitmise põhjendus;
-
kohalik omavalitsus määrab katastriüksustele sihtotstarbed ja aadressid;
-
kui toiming on MinuKatastris saanud kõik vajalikud kooskõlastused väljastab katastripidaja vajadusel maamõõtjale katastrimõõdistamise tingimused, mille alusel saab maamõõtja alustada katastrimõõdistamise töödega;
-
pärast katastrimõõdistamist esitab maamõõtja uue katastriüksuse moodustamiseks vajalikud materjalid MinuKatastrisse kande tegemiseks;
-
maakorraldustoiming loetakse lõpetatuks, kui kinnisasi on registreeritud riigi maakatastris ning maakorraldusest tulenenud muudatused on kantud kinnistusraamatusse.
Katastriüksuste vahelise piiri muutmine on maakorraldustoiming, mille käigus üks piirnevatest katastriüksustest annab osa naaberkatastriüksuse koosseisu. Katastriüksuste vahelise piiri muutmise eesmärk on eelkõige maakasutuse korrastamine lähtudes looduslikest piiridest ja valduse tegelikust ulatusest.
Katastriüksuste vahelise piiri muutmiseks:
-
pöördub maaomanik katastriüksuse asukohajärgsesse kohalikku omavalitsusse, et selgitada katastriüksuste vahelise piiri muutmise võimalusi;
-
katastriüksuste vahelise piiri muutmise toimingu algatamiseks esitab maaomanik ise või maakorraldustööde tegevuslitsentsi omava maamõõtja abiga taotluse MinuKatastri süsteemi ning vastavasisulise avalduse koos asendiskeemiga ka Saarde vallale.
-
maaomaniku avaldusest peab selguma piiride muutmise põhjendus;
-
kohalik omavalitsus määrab katastriüksustele sihtotstarbed ja aadressid;
-
pärast katastrimõõdistamist esitab maamõõtja uute katastriüksuste moodustamiseks vajalikud materjalid MinuKatastrisse kande tegemiseks;
-
maakorraldustoiming loetakse lõpetatuks, kui kinnisasi on registreeritud riigi maakatastris ning maakorraldusest tulenenud muudatused on kantud kinnistusraamatusse.
Kinnisasjaga liitmiseks sobiv maa on iseseisva kasutusvõimaluseta reformimata riigimaa, mida ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse. Üldjuhul on juurdelõikena kinnisasjaga liitmiseks sobiv maatükk riba-, siilu- või kiilukujuline või muu ebakorrapärase kujuga või väiksuse tõttu iseseisva kasutusvõimaluseta.
Kinnisasja omanikul on õigus esitada taotlus eelkirjeldatud maa-ala omandamiseks, kui maa piirneb avaldaja kinnisasjaga ja vastab kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa tingimustele ning planeeringu ja maakorralduse nõuetest lähtuvalt on otstarbekas liita see maa-ala piirneva kinnisasjaga.
Saarde Vallavalitsus teeb maa juurdelõikena omandamiseks ja kinnisasjaga liitmise eeltoimingud ning üldjuhul koostab maakorralduskava ja esitab selle Maa-ja Ruumiametile kooskõlastamiseks.
Taotluse esitamine
- Taotluse(d) esitab kinnistu omanik (sh korteriomandi omanik) või omanikud koos isikut tõendava dokumendi koopiaga. Taotluse võib esitada ka kinnisasja omaniku volitatud isik.
- Taotlus esitatakse Saarde Vallavalitsusele: e-posti aadressile info@saarde.ee.
Täiendav informatsioon:
Iseseisva kasutusvõimaluseta maast maareformi käigus kinnisasjale juurdelõike tegemise kord
Martti Rooden
Haldusnõunik
Nõmme 22, Kilingi-Nõmme (kabinet 11)
Kõrgharidus, metsamajandus
Nõmme 22, Kilingi-Nõmme (kabinet 11)
Seotud viited
Viimati uuendatud 08.02.2026
