Abikõlblikud kulud programmi raames
Toetatakse järgmisi hooneväliseid kvaliteedinõuetele vastava joogivee kättesaadavuse tagamiseks vajalikke tegevusi:
- puur- ja salvkaevude rajamine ja puhastamine, kaevumajade püstitamine;
- olemasolevatest või uutest kaevudest veetorustiku rajamine ja selle ühendamine hoonesisese veevarustussüsteemiga;
- vee pumpamiseks ja puhastamiseks vajalike tehniliste seadmete ja tarvikute soetamine ning paigaldamine, sealhulgas selleks vajalike elektritööde tegemine;
- liitumine ühisveevärgiga;
- vanade puurkaevude lammutamine;
- rajatud hooneväliste veevarustussüsteemide teostusmõõdistamine;
- joogivee kvaliteedi analüüs.
Punktides 5‒7 nimetatud tegevusi toetatakse vaid tingimusel, et need kaasnevad punktides 1‒4 nimetatud tegevustega.
Veevarustussüsteemide rajamisega kaasnevate uuringute ja projekteerimise kulud, omanikujärelevalve kulu ning veevarustussüsteemide rajamisega kaasnevad lõivud ja notaritasud on abikõlblikud, kui need on seotud sama projekti raames punktides 1‒4 nimetatud tegevustega.
Toetatakse järgmisi hooneväliseid elamu ja pesuruumiga abihoone reovee nõuetekohase kokkukogumise ja puhastamise tagamiseks vajalikke tegevusi:
- kogumiskaevude rajamine;
- omapuhastite, sealhulgas imbsüsteemid ja filtersüsteemid, rajamine;
- muude reoveepuhastusseadmete ja -süsteemide rajamine;
- liitumine ühiskanalisatsiooniga;
- kanalisatsioonitorustiku rajamine ja selle ühendamine elamusisese kanalisatsioonisüsteemiga;
- vanade nõuetele mittevastavate hooneväliste kanalisatsioonisüsteemide ja -seadmete likvideerimine;
- rajatud hooneväliste kanalisatsioonisüsteemide teostusmõõdistamine.
Punktides 5‒7 nimetatud tegevusi toetatakse vaid tingimusel, et need kaasnevad punktides 1‒4 nimetatud tegevustega.
Kanalisatsioonisüsteemide rajamisega kaasnevate uuringute ja projekteerimise kulud, omanikujärelevalve kulud, kanalisatsioonisüsteemide rajamisega kaasnevad lõivud ja notaritasud on abikõlblikud, kui need on seotud sama projekti raames punktides 1‒5 nimetatud tegevustega.
Toetatakse järgmisi ohutu aastaringse liiklemise võimaldamiseks vajalikke kinnistusiseseid ja -väliseid tegevusi:
- teepõhja ja -katte ehitamine;
- sildade ja truupide ehitamine;
- teeala kuivendamine.
Juurdepääsuteede rajamisega kaasnevate uuringute, teostusjooniste ja projekteerimise kulud, omanikujärelevalve kulud, juurdepääsuteede ehitamisega kaasnevad lõivud ja notaritasud on abikõlblikud, kui need on seotud sama projekti raames tehtavate tegevustega.
Toetatakse tingimusel, et majapidamine ei ole liitunud elektrivõrguga, järgmisi autonoomse elektrisüsteemi rajamiseks või täiustamiseks vajalikke tegevusi:
- päikese-, tuule-, vee- või muud taastuvenergiaallikat kasutava elektritootmisseadme paigaldamine;
- elektrigeneraatori paigaldamine;
- energiasalvestusseadmete paigaldamine;
- autonoomse elektrisüsteemi ühendamine elamusisese elektrisüsteemiga.
Autonoomse elektrisüsteemi rajamisega kaasnevad projekteerimise kulud, omanikujärelevalve kulud ja lõivud on abikõlblikud, kui need on seotud sama projekti raames tehtavate tegevustega.
Programmi tingimused
Saarde Vallavalitsuse 07.01.2026. a korraldusega nr 2-3/4 otsustati kehtestada prioriteetsed valdkonnad alljärgnevas järjekorras:
1. veevarustussüsteemid;
2. kanalisatsioonisüsteemid;
3. juurdepääsuteed;
4. autonoomsed elektrisüsteemid.
Taotlusi hindab 5-liikmeline komisjon koosseisus:
komisjoni esimees - keskkonna- ja heakorraspetsialist Kaie Sakala;
komisjoni liige - ehitusspetsialist Urmet Tihane;
komisjoni liige - haldusnõunik Martti Rooden;
komisjoni liige - sotsiaalspetsialist Kaja Kapsta;
komisjoni liige - sotsiaalspetsialist Merike Maidle.
Toetust saavad taotleda füüsilised isikud, kelle alaline elukoht on rahvastikuregistri andmete kohaselt katkematult taotluse esitamise aasta 1. jaanuari seisuga hajaasustusega piirkonnas asuv majapidamine, millega seotud projektile toetust taotletakse. Taotlejal ei tohi olla riiklike maksude osas maksuvõlga, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud.
Projektil võib olla kaastaotleja(id), kellele kehtivad samad tingimused, mis taotlejalegi. Kaastaotleja on füüsiline isik, kelle majapidamine saab lisaks toetuse taotleja majapidamisele kasu projekti tegevustest ja kes panustab rahaliselt projekti elluviimisse.
Korterelamute puhul toetatakse tegevusi juhul, kui vähemalt 50% korterelamus elavatest leibkondadest vastavad taotlejale kehtestatud nõuetele (elukoht, maksuvõla puudumine).
Ühele majapidamisele on maksimaalne toetus kuni 6500 eurot.
Iga valdkonna jaoks võib programmist toetust saada üks kord kuue kalendriaasta jooksul. Programmist eraldatud toetuseks loetakse ka viiel eelneval kalendriaastal programmist saadud toetuse summat. Kui taotleja on aastatel 2021–2025 hajaasustuse programmist juba toetust saanud, arvestatakse varasem toetussumma toetuse piirmäära sisse. Taotleja ja kaastaotleja oma- ja kaasfinantseering peab kokku moodustama vähemalt 33% projekti abikõlblikest kuludest.
Taotluse esitamise päeval peab eelmise toetuse kasutamise aruanne olema omavalitsuse poolt kinnitatud.
Projekti ajalise kestuse arvestus algab toetuslepingu sõlmimisest ning projekti elluviimine peab olema lõppenud 31. oktoobriks 2027. Töid on lubatud alustada pärast seda, kui projekti osas on tehtud rahastamisotsus ning toetuse saajaga on sõlmitud toetusleping.
Uuringud, projekteerimine, riigilõivud, notaritasud, veeanalüüsid on teatud juhtudel abikõlblikud enne toetuslepingu sõlmimist.
Taotlus esitatakse iga toetatava valdkonna kohta eraldi.
Taotlus koosneb alljärgnevatest kohustuslikest dokumentidest:
1. taotlusvorm
2. projekti eelarve vorm
Koostatakse ühe hinnapakkumuse alusel. Kui projekti eelarve koostamise aluseks ei võeta soodsamat pakkumust, siis tuleb seda põhjendada.
3. projekti tegevuste kirjeldus sõltuvalt projekti valdkonnast:
- veesüsteemid
- kanalisatsioonisüsteemid
- juurdepääsuteed
- autonoomsed elektrisüsteemid
4. oma- ja kaasfinantseeringut tõendav garantiikiri
Oma- ja kaasfinantseering peab kokku moodustama vähemalt 33% projekti abikõlblikest kuludest.
5. kaks võrreldavat hinnapakkumust
Kui võrreldavate hinnapakkumuste esitamine ei ole võimalik, tuleb esitada sellekohased põhjendused ja hinnakalkulatsioonid.
6. vastavalt projekti tegevustele ehitusteatis, ehitusluba või kooskõlastus
Kooskõlastus peab vastama keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 §-le 3.
7. korterelamute puhul teiste korteriomanike nõusolek
8. olenevalt projektist võib vajalik olla esitada ka muid dokumente
Näiteks joogivee kvaliteeti tõendav analüüs, veekasutuskord, notariaalne kokkulepe reaalservituudi seadmiseks, ja teised:
8.1. veevarustussüsteemide valdkonna projekti puhul joogivee kvaliteeti tõendav analüüs ulatuses, mida peab vajalikuks Terviseamet, kui projekti eesmärk on hetkel kasutatavast veevarustussüsteemist saadava joogivee kvaliteedi parandamine, veetorustiku rajamine olemasolevast kaevust või sinna pumba paigaldamine või olemasoleva kaevu asemele uue rajamine põhjusel, et olemasoleva kaevu vee kvaliteet ei vasta joogivee nõuetele;
8.2. veevarustussüsteemide valdkonna projekti korral, kui projekti elluviimist rahastavad lisaks taotlejale ka kaastaotlejad, kaastaotlejatega sõlmitud notariaalne tähtajatu veekasutuskord;
8.3. notariaalne kokkulepe reaalservituudi seadmiseks, mille kohaselt kinnistu omanik on kohustatud taluma tema kinnistut läbivat veevarustus-, kanalisatsiooni- või autonoomset elektrisüsteemi või juurdepääsuteed, kui rajatav või parendatav juurdepääsutee, veevarustus-, kanalisatsiooni- või autonoomne elektrisüsteem läbib mitut kinnistut.
Punktides 6 ning 8.2 ja 8.3 nimetatud dokumendid võib esitada ka pärast hindamiskomisjoni poolt tehtud taotluse tingimusliku rahuldamise otsust.
Taotlused koos lisadokumentidega (sh kaks võrreldavat hinnapakkumust) saab esitada Saarde Vallavalitsusele alates 2. veebruarist 2026 kuni 2. aprillini 2026, kas digitaalselt e-posti aadressile info@saarde.ee või allkirjastatuna paberil aadressile Nõmme tn 22, Kilingi-Nõmme linn, Saarde vald, 86304 Pärnu maakond.
- Projekti ajalise kestuse arvestus algab toetuslepingu sõlmimisest ning projekti elluviimine peab olema lõppenud 31. oktoobriks 2027. Töid on lubatud alustada pärast seda, kui projekti osas on tehtud rahastamisotsus ning sõlmitud kolmepoolne toetusleping, mille poolteks on toetuse saaja, kohalik omavalitsus ja tööde teostaja. Uuringud, projekteerimine, riigilõivud, notaritasud, veeanalüüsid on abikõlblikud enne toetuslepingu sõlmimist.
- Vallavalitsus sõlmib toetuse kasutamiseks kolmepoolse toetuslepingu, mis seab toetuse saajale õigused ja kohustused. Palume kindlasti lepinguga põhjalikult tutvuda enne selle allkirjastamist. NB! Tingimusliku rahastamise otsuse alusel sõlmitakse toetusleping pärast toetuse saaja poolset lisatingimuste täitmist.
- Juhime tähelepanu, et tööd teostav ettevõte on kohustatud täitma enda poolt tegevusi vastavalt pakkumusele ja/või lepingule, sh on kohustatud taotlema vajalikud load ja kooskõlastused.
- Toetuse saaja on kohustatud võtma rajatud veevarustussüsteemi ja/või kanalisatsioonisüsteemi kasutusele. Kasutusteatise/loa taotluse esitab ehitisregistri kaudu ehitaja.
Puurkaevu kasutusteatise/loa taotlusele tuleb lisada:
- geodeetiline teostusjoonis, mis on mõõdistatud EH2000 kõrgussüsteemis
litsentseeritud geodeedi poolt;
- väljavõte Eesti Looduse Infosüsteemist;
- puurkaevu hooldusjuhend.
Reovee kogumismahuti ja reoveepuhasti kasutusteatise/loa taotlusele tuleb lisada:
- geodeetiline teostusjoonis, mis on mõõdistatud EH2000 kõrgussüsteemis litsentseeritud geodeedi poolt;
- seadmete/toodete eestikeelsed vastavustunnistused;
- kaetud tööde akt fotodega;
- rajatise eestikeelne kasutus- ja hooldusjuhend. - Tööd teostavale ettevõttele tuleb tasuda pangaülekandega, sularahaga arveldamine ei ole lubatud.
- Tööde läbiviimise järgselt peab toetuse saaja veenduma, et tööd on teostatud nõuetekohaselt ja vajalik eesmärk on saavutatud: töid teostanud ettevõte koostab kaetud tööde akti või teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti.
- Toetuse saaja peab esitama omavalitsusele projekti aruande hiljemalt ühe kuu jooksul pärast projekti lõppkuupäeva toetuse kasutamise kohta koos järgmiste dokumentidega:
- kulu- ja maksedokumentide koopiad;
- veesüsteemide valdkonna projekti puhul pärast projekti lõppemist tehtud veeanalüüs (v.a juhul, kui projekti eesmärgiks oli torustiku ehitamine või pumba paigaldamine olemasolevasse kaevu);
- kaetud tööde akt või teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt.
- Kas vald on seadnud eelistatud sihtrühmad ja toetavate valdkondade prioriteetsuse?
Saarde vallas on prioriteetseteks valdkondadeks määratud 1. veesüsteemid, 2. kanalisatsioonisüsteemid, 3. juurdepääsuteed, 4. autonoomsed elektrisüsteemid. Eelistatud sihtrühmi ei ole määratud. - Soovin enda maakodu välja ehitada, ent ei ela seal püsivalt sees. Kas saan taotleda uue kaevu rajamiseks toetust?
Maakodude-suvilate, kus püsivalt sees ei elata, parendamine antud programmi raames ei ole võimalik. Hajaasustuse programm on suunatud juba maal elavatele inimestele parema elukeskkonna tagamiseks. - Praegu puudub mul sissekirjutus elamusse, millele soovin toetust. Kas saan täna sissekirjutades toetust taotleda?
Sissekirjutus peab olema tehtud hiljemalt taotlemise aasta 1. jaanuari seisuga. - Mida peaksin esimeses järjekorras tegema, et toetust taotleda?
Toetuse taotlemise puhul tuleb esmajärjekorras pöörduda vastavalt lahendamist vajavale probleemile tööde teostajate (kaevumeistrid, kanalisatsioonisüsteemide paigaldajad, tee-ehitajad, autonoomsete elektrisüsteemide rajajad) poole, et küsida neilt kaks võrreldavat hinnapakkumust. Paraku on igal aastal juhtumeid, mil jäetakse see viimasele minutile, mil enam tööde teostajatel pole võimalik hinnapakkumusi väljastada, kuna nad on üle koormatud. Hinnapakkumustest kujuneb taotluse eelarve ja selgub omaosaluse suurus. - Kui pika tähtaja pean arvestama projekti elluviimiseks?
Soovitame tähtajaks panna maksimaalse võimaliku tähtaja (vt programmi tingimusi). - Tee, mis ühendab minu elamut avaliku teega, läbib naaberkinnistu erateed. Kas ja mis tingimustel saan toetust küsida?
Juurdepääsuteede (aga ka näiteks vee- või kanalisatsioonisüsteemide) puhul, mis läbivad mitut kinnistut, on vajalik sõlmida teiste omanikega notariaalne kokkulepe reaalservituudi seadmiseks. Sellisel juhul on soovitatav tee parandamiseks esitada ühine taotlus, kuna see parendab ka neil kinnistutel juurdepääsu. Kaastaotlejale kehtivad samad tingimused, mis taotlejale endile (nt sissekirjutus). Kui taotluse esitamisel ei ole notariaalset kokkulepet, võib kohalik omavalitsus langetada taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse. Notariaalne kokkulepe reaalservituudi seadmiseks tuleb esitada enne toetuslepingu sõlmimist. Kui veevarustussüsteemide valdkonna projekti elluviimist rahastavad lisaks taotlejale ka kaastaotlejad, peab sõlmima kaastaotlejatega notariaalse tähtajatu veekasutuskorra. - Kas notariaalne kokkulepe peab olema sõlmitud enne taotluse esitamist?
Kui taotluse esitamisel ei ole notariaalset kokkulepet, võib kohalik omavalitsus langetada taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse. Notariaalne kokkulepe reaalservituudi seadmiseks tuleb esitada enne toetuslepingu sõlmimist.
- Kumba eelistada, kas salvkaevu või puurkaevu?
Iga taotleja peab hindama oma olukorda. Kui olemasolevas salvkaevus on veetase madal ja pärast uue kaevu rajamist võib vee tarbimine oluliselt suureneda (nt WC ja pesemisvõimaluste juurde loomine), on otstarbekas mõelda puurkaevule kohe. - Mida pean teadma, kui rajan puurkaevu naabriga kahe peale?
Naabrit loetakse sellises olukorras kaastaotlejaks. Kui veevarustussüsteemide valdkonna projekti elluviimist rahastavad lisaks taotlejale ka kaastaotleja, peab sõlmima kaastaotlejaga notariaalse tähtajatu veekasutuskorra. - Kas võin väiksemate tööde eest tasuda ka sularahas?
Ei või. Kõik rahalised tehingud peab tegema panga vahendusel (sh notaritasud, veeproovid jms). - Kuidas ennetada olukorda, kus joogivee kvaliteet ei vasta pärast projekti lõppu ikkagi nõuetele?
Veevarustussüsteemi valdkonna projekti puhul tuleb pärast tööde lõpetamist teha uuesti joogivee kvaliteeti tõendav analüüs (see nõue ei puuduta projekte, mille eesmärk on ainult torustiku ehitamine või pumba paigutamine kaevu). Kui vee kvaliteeti tõendav analüüs pole korras (nt liiga suur raua või mangaani sisaldus), peab toetuse saaja tegema omavahenditest vajalikud lisatööd vee kvaliteedi parandamiseks. Seoses sellega soovitame salv- ja puurkaevudega seotud projektide puhul arvestada juba projektitaotluses vee puhastamiseks vajalike seadmete soetamisega. Kui selgub, et veeanalüüs on korras ja täiendavat veepuhastusseadet pole vaja, muutub projekt lihtsalt selle võrra odavamaks. - Mida pean tegema pärast tööde lõpetamist?
Pärast tööde lõpetamist tuleb vallavalitsusele esitada toetuse kasutamise aruanne koos järgmiste dokumentidega:
1. kulu- ja maksedokumentide koopiad;
2. kasutusloa või kasutusteatise taotlus koos vajalike lisadega;
3. veevarustussüsteemide valdkonna projekti puhul pärast projekti lõppemist tehtud joogivee kvaliteeti tõendav analüüs (Terviseameti nõuetele vastavalt), välja arvatud juhul, kui projekti eesmärk oli torustiku ehitamine või pumba paigaldamine olemasolevasse kaevu. - Mida pean tegema, kui tähtaeg hakkab lähenema ja pole veel jõudnud töid ära teha?
Pöördu esimesel võimalusel vallavalitsuse poole. - Kas toetuse kasutamise aruande võib esitada enne lepingus toodud aruande esitamise tähtaega, kui tööd tehtud saavad?
Jah. Kui tööd on tehtud, võib aruande esitada kohe ega pea ootama lepingus toodud tähtaega.
Abimaterjalid
Rahuldatud taotlused aastate kaupa
Lisainfo ja kontakt
Kaie Sakala
Keskkonna- ja heakorraspetsialist
Nõmme 22, Kilingi-Nõmme (kabinet 9)
Kõrgharidus, keskkonnateadus loodusgeograafia ja maastikuökoloogia
Nõmme 22, Kilingi-Nõmme (kabinet 9)
Seotud viited
Viimati uuendatud 30.01.2026
