Üleriigiline ohuteavituse test kasvatab meie kõigi turvalisust
Eestis on viimase nelja aastaga arendatud välja riiklik ohuteavituse süsteem EE-ALARM, mille kaudu saadetakse elanikkonnale ohu korral kiireid ja vahetuid teavitusi. Teavitussüsteem on pidevas arendamises, et muutuvate olude ja võimalustega sammu pidada. Selleks, et süsteem toimiks veatult ning võimalikud kitsaskohad tuleks välja õigel ajal, korraldatakse regulaarseid teste. Järgmine ohuteavitussüsteemi test toimub 18. märtsil 2026.
Mida teha, kui saad ohuteavituse?
Ohuteavitus võib inimesteni jõuda mitme erineva kanali kaudu: SMS-teavitusena, teavitusena Eesti äpis või „Ole Valmis!“ äpis, ribatekstina ERRi erinevates kanalites (ETV, ETV+, uudisteportaal ja äpp) ning suuremates asulates ja nende lähiümbruses ka sireenivõrgustiku kaudu.
Lähiaastail on ohuteavitussüsteemi lisandumas ka välkteavituse ehk cell broadcasti tehnoloogia, mille abil saab teate saata telefoni heli, vibratsiooni ja valgust kasutades, sõltumata sellest, kas antud seaded on telefonis lülitatud sisse või välja. Nagu öeldud, on teavitussüsteem pidevas arenemises, et võimaldada ohust teada andmist parimal võimalikul moel.
Ohuteavitust edastav sõnum on alati lühike ja selge – see annab teada, mis on juhtunud, ning kuidas ohuolukorras käituda. Need juhised on abiks, et ohuolukorras võimalikult valutult hakkama saada. Seepärast on oluline sõnum alati tähelepanelikult läbi lugeda. Kui sõnumis leiduvast infost tundub väheks jäävat, saab kriisiolukorras lisainfot veebilehtedelt kriis.ee ja olevalmis.ee ning riigiinfotelefonilt 1247. Meeles tasub pidada, et usaldada tuleb ainult ametlikke infoallikaid. Nii väldime pahatahtliku valeinfo haardesse sattumist.
Sireen tähendab alati ja ainult üht: varju kohe lähimasse siseruumi!
Ohuolukorras loeb sõna otseses mõttes iga sekund ja seetõttu on oluline, et inimesed teaksid, kuidas ohu puhul tegutseda. Kui teiste ohuteavituse kanalite kaudu saad teada, missuguse ohuga on tegemist ning kuidas edasi toimida, siis sireeniheli sellist infot edasi ei anna.
Kui riik sireenid käivitab, tähendab see absoluutselt alati vajadust varjuda viivitamatult lähimasse siseruumi. Meeles tasub pidada, et parim varjumiskoht on tavaliselt seal, kus parajasti oled. Kui oled hoones, siis jää sinna. Plahvatuse ohu eest liigu madalamatele korrustele, akendeta ning tugevdatud seintega ruumi, soovitavalt keldrisse. Kindlasti hoia akendest eemale. Pea meeles, et iga takistus sinu ja ohu vahel võib päästa rasketest vigastustest või surmast.
Päästeameti uuringutest selgub, et olukorras, kus inimene on kodus ja saab ohuteavituse korraldusega varjuda, otsib oma kodus sealt lahkumata ohutuma paiga 68% inimestest. See on ka õige käitumine. Pea viiendik inimestest aga otsustaks oma kodust lahkuda, seades nii ohtu oma elu.
Need arvud näitavad, et suur osa elanikkonnast on ohu korral käitumise reeglitega võrdlemisi hästi kursis, kuid arvestatava hulgani inimestest tuleb nende juhistega veel jõuda. Üleriigiline ohuteavituse test on selleks hea võimalus ning annab igaühele põhjuse ka isiklik kriisiplaan läbi mõelda. Kriise ei tasu karta, kuid kriisideks tuleb valmis olla. Nii saab koguda veendumust selleks, et kui oht peaks meid päriselt tabama, oskame käituda nii, et hoida halvima eest iseennast ning lähedasi. Teadmised ja oskused on osa meie kindlustundest.
Lisaks märtsikuisele testimisele kontrollitakse üleriigilise ohuteavituse toimimist tänavu veel ka 10. juunil ja 14. oktoobril.
Diana Samalea, Päästeameti ohuteavituse nõunik-projektijuht
Riiklikku ohuteavituse süsteemi EE-ALARM kuuluvad
- Sõnumi saadab sündmust lahendav asutus (nt Päästeamet või Politsei- ja Piirivalveamet).
- Sõnum saadetakse ainult ulatuslike või äärmuslike ohuolukordade korral, kui on otsene oht inimeludele.
- Eesti SIM-kaardi omanikele tuleb sõnum saatjalt EE-ALARM, välismaa SIM-kaartidele numbrilt +372 5950 0000.
- Sõnum alustab alati saatja nimega (näiteks: EE-ALARM: Päästeamet teavitab! ...) ja arvestab kasutaja mobiili keele-eelistusi (mida saab määrata mobiilioperaatori iseteeninduses).
- Riiklikke ohuteavitusi saab ka mobiilirakenduste kaudu. Mobiiliäppide eeliseks on see, et info võib olla kättesaadav isegi siis, kui tavaline side on häiritud.
- „Ole valmis!" keskendub kriisideks valmistumisele. Sisaldab: põhjalikke juhiseid eri ohuolukordadeks, hädaabinumbreid ja esmaabiõpetusi, teavitusi võimalike kriiside kohta.
- „Eesti äpp" koondab infot riigi teenuste kohta ja annab: käitumisjuhiseid kriisiolukordadeks, ohuteavitusi otse telefoni.
- Ribatekst teavitab sind juhul kui oled parasjagu telekat vaatamas või uudisteportaali sirvimas.
Vajadusel kasutatakse ka valjuhääldiga, ukselt-uksele ning droonidega teavitamist. Kriisi ajal jagab infot ka kerksuskeskus. Ohu ja ohu möödumise kohta saab samuti infot riigi kriisikanalitest.
Ohuteavituse saamisel suhtu sellesse ülima tõsidusega, käitu kiiresti vastavalt saadud juhistele ja otsi riigipoolset lisainfot kui oled ohutus kohas.
Saabunud ohuteate ja käitumisjuhiste õigsust saab vajadusel kontrollida:
- veebilehtedelt www.kriis.ee ja www.olevalmis.ee;
- helistades riigiinfo telefonile 1247 (välisriigist helistades +372 600 1247);
- riigi ametlikelt veebilehekülgedelt ja sotsiaalmeediakanalitest.
Lisainfo ja kontakt
Mairi Lilleleht
Elanikkonnakaitse ja kogukonnatöö spetsialist
Nõmme 22, Kilingi-Nõmme (kabinet 25)
Nõmme 22, Kilingi-Nõmme (kabinet 25)
Seotud dokumendid
Viimati uuendatud 18.02.2026
