Vanemate õigused ja kohustused
Vanemal on õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. See tähendab, et vanemal on hooldusõigus. Hooldusõigus jaguneb isikuhooldusõiguseks ja varahooldusõiguseks.
Isikuhooldusõigus tähendab vanematele kohustust ja õigust last kasvatada, tema järele valvata, määrata tema viibimiskoht ning hoolitseda muul viisil igakülgselt tema heaolu eest.
Varahooldusõigus vanemale õiguse ja kohustuse valitseda lapse vara ning last esindada. Lapse raha tuleb valitseda heaperemehelikult, mis tähendab, et vanematel on kohustus lapse suhtes varahooldusõigust teostades ilmutada samasugust hoolt nagu oma asjades.
Kui vanem ei kasvata oma last ega hoolitse tema eest, võidakse vanema õigusi piirata, kuna ta ei täida vanema kohustusi.
Laste kasvatamisel võib tekkida olukordi, millega on keeruline hakkama saada. "Imelised aastad" programm sobib vanematele, kes vajavad tuge ja soovivad õppida, kuidas laste kasvatamisega paremini toime tulla.
Programm sobib 2–8-aastaste laste vanematele:
- kes soovivad saada vastuseid lapse kasvatamisel tekkinud küsimustele ja õppida, kuidas paremini toime tulla;
- kelle lastel on esmased käitumisprobleemid, nt kohatine agressiivne käitumine, hüperaktiivsuse ilmingud, hajutatud tähelepanuvõime, valetamine, sõnakuulmatus jne.
Oodatud on nii lapsevanemad kui vanavanemad ja teised last kasvatavad täiskasvanud. Koolitusel õpitakse:
- kuidas kehtestada tõhusalt piire ja reegleid;
- kuidas last julgustada ja tunnustada;
- kuidas õpetada last tugevate tunnetega toime tulema;
- kuidas arendada last mängu abil;
- kuidas lahendada konflikte;
- kuidas tulla toime stressiga.
Loe rohkem vanemlusprogrammi kohta Tarkvanem.ee lehelt
"Ringist välja" (RV) on intensiivsel võrgustikutööl põhinev mudel, millega toetatakse noort, kellel esineb keskmise või kõrge tasemega riskikäitumist.
Mudelit rakendatakse noore korduvate õigusrikkumiste korral, aga ka ennetava meetmena, aidates ära hoida noore sattumist allakäiguspiraali.
Oluline on noore valmisolek ja soov osaleda. Võrgustikku on kaasatud ka noore pere või hooldajad või eestkostja.
Ringist välja mudelit on juhtumipõhiselt rakendatud projektiperioodil 2020 – 2023 kokku 54 korral alljärgnevates kohalikes omavalitustes: Häädemeeste vallavalitsus, Keila linnavalitsus, Narva linnavalitsus, Põhja-Pärnumaa vallavalitsus, Põhja-Sakala vallavalitus, Põlva vallavalitus, Pärnu linnavalitus, Rae vallavalitsus, Rakvere linnavalitsus, Rakvere vallavalitsus, Räpina vallavalitsus, Saarde vallavalitsus, Saaremaa vallavalitsus, Tallinna Lasnamäe linnaosavalitsus, Tallinna Mustamäe linnaosavalitsus, Põhja-Tallinna linnaosavalitsus, Põltsamaa linnavalitsus, Tapa vallavalitsus, Tartu linnavalitsus, Tartu vallavalitsus, Tori vallavalitsus, Türi vallavalitsus, Valga vallavalitsus, Viljandi linnavalitsus, Viru-Nigula vallavalitsus, Võru linnavalitsus, Väike-Maarja vallavalitsus.
Alates 2024. aastast toetatakse Sotsiaalkindlustusameti poolt mudeli rakendamist Siseministeeriumi ESF Turvalisuse arenguprogrammis osalevat 16 kohalikku omavalitsust:
- Perioodil 2024–2025 Saaremaa vallavalitsus, Tallinn, Saarde vallavalitsus, Rapla vallavalitsus, Elva vallavalitsus, Kohtla- Järve linnavalitsus, Narva linnavalitsus, Viljandi linn.
- Perioodil 2026–2027 järgmised 8 turvalisuse arenguprogrammiga liituvat kohalikku omavalitust.
Järgmine turvalise arenguprogrammi konkurss on planeeritud 2025. aastasse.
Sotsiaalkindlustusameti vastavasisuline leht on leitav SIIT
Perelepitus pakub lapsevanematele erapooletut tuge uue elukorralduse loomisel. Perelepitaja vahendab lapsevanemate läbirääkimisi ning aitab neil leida laste huve arvestavaid lahendusi ja jõuda kokkuleppele edasises rahumeelses elukorralduses.
Perelepituse eesmärk on sõlmida lapse heaolust lähtuv kokkulepe, mida mõlemad lapsevanemad austavad ja millest nad seetõttu ka kinni peavad. Eesmärk ei ole panna lapsevanemaid ära leppima, vaid kokku leppima!
Riiklik perelepitusteenus on lapsevanemale tasuta.
Tavapärased teemad perelepituses:
- lapse elukoht ja lapsega suhtlemise kord (sh tähtpäevadel, vaheaegadel);
- ülalpidamise küsimused (kuidas mõlemad vanemad lapse ülalpidamises osalevad);
- ühise hooldusõiguse lõpetamine või muutmine (eelduseks kohtu suunamine);
- muu (näiteks huvihariduse küsimused, lapsega reisimine, lapse päevakava, ühised väärtused jms).
Kasulik valik nii lapsevanemale kui lapsele:
- aitab lahendada erimeelsusi ilma kohtuta ja jääda toetavateks lapsevanemateks ka pärast lahkuminekut;
- jõutakse parimale võimalikule kokkuleppele laste huvidest ja vajadustest lähtudes ning lastel on võimalik olla protsessi kaasatud;
- aitab lastel vanemate lahkuminekuga kergemini toime tulla;
- perelepitus on võrreldes kohtumenetlusega lapsevanematele kiirem, soodsam ja säästvam, arvestab lapse heaoluga ning perelepituses sõlmitud vanemate kokkulepped on tõhusamad;
- vanemluskokkuleppel on samaväärne õiguslik alus nagu kohtumäärusel;
- vanemluskokkuleppeni jõutakse keskmiselt 4–5 kohtumisega kolme kuu jooksul.
Loe rohkem perelepitusteenuse kohta Sotsiaalministeeriumi lehelt
Lisainfo ja kontakt
Kätlin-Irene Rubin
Laste heaolu spetsialist
Nõmme 22, Kilingi-Nõmme (kabinet 7)
Kõrgharidus, sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korraldus
Nõmme 22, Kilingi-Nõmme (kabinet 7)
Viimati uuendatud 08.02.2026
