Pakendiringlus ja taaskasutus

Meie ümbrus on täis pakendeid. Pakendijäätmeid on nii pandimärgisega (nn pandipakend) kui pandimärgiseta. Pakendid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, sest nii jõuavad pakendimaterjalid taaskasutusse.

Pakendite kogumine ja sorteerimine 

  • Kõiki pakendeid tuleks võimalikult eraldi koguda ja sorteerida kolmeks: paber- ja papp-pakendid, klaaspakendid ning lõpuks segapakendid (sh joogipakid, plast- ja metallpakendid).
  • Pakendeid ei ole vaja põhjalikult pesta, piisab loputamisest. Oluline on, et pakend oleks toiduainetest vaba.
  • Kui mõnda pakendit on keeruline toiduainetest puhastada, nt jogurti kartongpakendit, siis selline määrdunud pakend pakendiringlusesse ei lähe. 

Pakendijäätmete üleandmine

  • Avalikesse pakendipunktidesse võivad oma pakendeid viia kõik isikud. Mõnes pakendipunktides on olemas eraldi papp-pakendikonteiner (sinine), klaaspakendikonteiner (roheline) ja segapakendikonteiner (kollane). Kui pakendipunktis on ainult kollane segapakendikonteiner, siis võib sinna panna ka klaasist ja papist pakendijäätmed. Avalike pakendikonteinerite asukohad leiad siit.
  • Pakendijäätmete (segapakend ilma klaaspakendita) tekkekohal üleandmine korraldatud jäätmeveo raames on tasuta ja kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele. Pakendijäätmeid saab üle anda kogumiskoti (150 l) või konteineriga. Kogumiskoti eest ei pea eraldi maksma, jäätmevedaja Eesti Keskkonnateenused AS  annab selle kõikidele soovijatele tasuta. Uus kogumiskott jäetakse jäätmevaldajale kokkulepitud kohta graafikujärgsel veopäeval. Konteiner on võimalik osta või rentida.
  • Klaaspakendit peavad tekkekohal jäätmevedajale üle andma tiheasustusalal ja kompaktse hoonestusega alal Kilingi-Nõmme linnas, Saarde külas, Surju külas, Tali külas ja Tihemetsa alevikus asuvad alates 4-korteriga korterelamute jäätmevaldajad, samuti ettevõtted ja asutused, kus klaaspakendit tekib. Klaaspakendi jäätmevedajale üleandmine toimub konteineriga ja on jäätmevaldajale tasuta. Teistele jäätmevaldajatele on klaaspakendi tekkekohal jäätmevedajale üleandmine vabatahtlik.

Millisesse mahutisse pakendid visata?

Sobib

  • pappkastid ja -karbid
  • jõupaber, paberkotid ja muud puhtad paberpakendid
  • lamineerimata kartong, lainepapp

Ei sobi

  • vanapaber (näiteks ajalehed, ajakirjad, raamatud, ümbrikud, töövihikud, reklaamlehed ja -kataloogid). Vanapaber tuleb viia vanapaberi konteinerisse või jäätmejaama.
  • määrdunud ja vettinud papp- ja paberpakendid
  • munakarbid

Loe täpsemalt Kliimaministeeriumi veebilehelt

Sobib

  • värvitust ja värvilisest klaasist karastusjookide ja alkoholipudelid
  • klaaspurgid
  • siirupipudelid ja muud puhtad klaaspakendid (nt kosmeetika- ja hooldustoodete pakendid)

Ei sobi

  • aknaklaas, lehtklaas, peegelklaas
  • lambipirnid
  • keraamika, kristall, portselan ja savi
  • kuumuskindel klaas (ahjukindlad toidunõud), kohvikannud
  • optiline klaas

Loe täpsemalt Kliimaministeeriumi veebilehelt

Sobib

  • kilekotid, pakkekile, pakkenöörid, pakketeibid
  • toote ümber olnud penoplast ja vahtplasti graanulid
  • kosmeetika- ja tarbekaupade pakendid
  • salatikarbid, konservikarbid, ketšupipudelid jms 
  • toidupakendid
  • alumiiniumpurgid
  • metallist ja plastist korgid ja kaaned
  • piima-, mahla-, jogurti-, veini- jms pakendid, sh komposiitpakendid
  • plastkanistrid

Ei sobi

  • toodet sisaldav pakend
  • küpsetuspaber
  • plastist mänguasjad
  • kemikaale sisaldavad pakendid
  • mähkmed, hügieenisidemed
  • pandimärgiga pudelid
  • plastist ja kummist tooted, mis ei ole pakendid
  • ehitusmaterjalid

Loe täpsemalt Kliimaministeeriumi veebilehelt

Anna kasutuskõlblikele asjadele uus elu

Uuskasutus

  • Sinu kodus või kontoris on kindlasti veel puhtaid, terveid ja kasutuskõlblikke asju, mille jaoks ruumi ei ole või mida enam ei vajata.

  • Et sellised asjad ei satuks prügimäele, vaid leiaksid tee uue omanikuni, too need Uuskasutuskeskusesse.
  • Puhtaid, terveid ja kasutuskõlblikke asju, mille jaoks ruumi ei ole või mida enam ei vajata, saab viia nii kauplustesse, 24/7 iseteeninduslikult kasutatavatesse kogumismajadesse või kaubanduskeskuste kogumiskappidesse.  
  • Sel viisil säästame üheskoos keskkonda ning hoolime abivajajatest meie ümber.

Uuskasutuskeskus

Loe Kliimaministeeriumi veebilehelt

Parandus- ja remonditööd

Üha enam leiavad meedias kajastust mõisted taaskasutus, jäätmetekke vältimine, korduskasutus, ringlussevõtt ehk ümbertöötlemine, keskkonnahoidlik tootmine jne. Mõisteid on palju ja need on kohati segadusse ajavad. Need mõisted leiavad  pigem kasutust valdkonnaspetsialistide poolt, aga kodanikud, kes soovivad oma ümbritsevat keskkonda säästa, ootavad lihtsaid ja konkreetseid suuniseid, kuidas puhtamasse keskkonda panustada. Näiteks uue riideeseme soetamise asemel saab vanemaid rõivaid rätsepa juures parandada või vajadusel parajaks õmmelda. Kui mõni kodumasin üles ütleb, siis uue soetamise asemel saab kaaluda esialgu vana remontimist. Purunenud metallist aiamööbli või muu metalltoote saab asjatundja juures uuesti kokku keevitada. Puidust mööbli puhul võib esemele uue elu anda värske värvikiht. Sellise lähenemisega liigume me väikeste sammudega suurema eesmärgi poole – olla keskkonda säästev ning kasutada maksimaalselt ära tooteid, mille valmistamisse on juba panustatud. Mõistlikum tarbimine ja esemete maksimaalne ärakasutamine vähendab ka jäätmete tekkimist.

Lisainfo ja kontakt

Kaie Sakala

Keskkonna- ja heakorraspetsialist

Nõmme 22, Kilingi-Nõmme (kabinet 9)

Kõrgharidus, keskkonnateadus loodusgeograafia ja maastikuökoloogia

Nõmme 22, Kilingi-Nõmme (kabinet 9)

Viimati uuendatud 06.02.2026

open graph imagesearch block image

Kas sellest lehest oli abi?